UMolemo nembaji yetjhudu
Home | Written stories | Multilingual stories | UMolemo nembaji yetjhudu

Written stories

UMolemo nembaji yetjhudu

Author

NgoSiphiliselwe Makhanya

Illustrator

Imidwebo nguGeoff Walton

Bekusekuseni kumakhaza komhlolo. UMolemo ufaka izandla zakhe zatjhinga eenkhwameni zebhurugu lakhe lesikolo begodu uphakamisa amahlombe njengombana alindele ukweqa indlela erobodini. Umbethe iinkipa ezimbili ngaphasi kweyembakhe emhlophe yesikolo, kodwana usawezwa amakhaza.

“Thrrrrrrr,” kutjho uMolemo, ugadanga inyawo lakhe njengombana alindele irobodo bona litjhugulule umbala. “Ngifisa ngathana uGogo bekanemali eyaneleko yokungithengela imbaji.”

Kuthe msinyana nakuvela indoda ehlaza satjani erobodini, uMolemo wathoma ukweqa indlela. Kodwana kungesikhatheso ezwa ngaso ukurhwelela ngemva kwakhe. Uthe nakajikako aqala emuva, wabona indoda iwunawuna ugogo ilinga ukuthatha isikhwama sakhe.

“Sizani! Sizani!” kurhuwelela ugogo.

UMolemo akhange azibuze kabili – wagijima wayokusiza ugogo, wararha indoda leyo engogoriyaneni ngamandla ngendlela akghona ngayo. Indoda yarhuwelela ngebanga lobuhlungu yalisa isikhwama sakagogo. Yeke yahluza yabaleka msinyana ngendlela engakghona ngayo.

“Maye mara Gogo, akakakulimazi?” kubuza uMolemo, njengombana asiza ugogo bona asikime. Uwile lokha isigebengu sithatha isikhwama sakhe. “Bambelela emahlombami,” kutjho uMolemo.

Ugogo bekahlangezela begodu bekabonakala ngasuthi ufuna ukulila. Wathi, “ngiyathokoza, ngiyathokoza,” “Angazi bona abantu bangenwe yini amalanga la.”

Kuthe lokha ugogo nasele asikimile godu, uMolemo wadobha izinto zakhe wamnikela zona. “Kuncono ngoba sisese nabantu abatjha abanomusa njengawe,” uyamomotheka.

 

                                                        

 

Kuthe entambama yamhlokho, uMolemo weqa indlela erobodinela godu nakaya ekhaya. Okwamrarako kukuthi, ugogo loya bekalapho amlindile. Wamomotheka nakambonako. “Sokana! Ngikuphathele okuthileko!” utjho anikela uMolemo isiphuthelwana esiphuthelwe kuhle. “Usivule nawufika ekhaya.”

UMolemo wazizwa anamahloni. “Akutlhogeki bona ungiphe li…,” waraga.

“Ithathe, ithathe,” kutjho ugogo, amthikazisa. “Uyayitlhoga into le. Nangihlangana nawe, ngivele ngazi bona izokufanela.” Wabhambatha uMolemo emhlana bewambamba wamqinisa ehlombe. “Nasele ingasakulingani, uyidlulisele komunye umntwana onomusa njengawe.” Wajika wakhamba.

Kuthe uMolemo nakafika ekhaya, wavula isiphuthelwana. Ngaphakathi bekunembaji ekhanyako etjheli. Beyineenkhwama ngaphandle begodu ithandeka, inemigwalo yetjhege etjhileni elingaphakathi. Beyiyihle. Kodwana uthe nakayiphakamisako wabona ukuthi yincani.

UMolemo wadana. “Angekhe ingilingane!” uyacabanga. Kodwana ngombana imbaji le yihle, walinga ukuyimbatha.

Kulapho la kwenzeka khona into erarako – umkhono wembaji wangesidleni wabonakala uba mude njengombana afaka umkhonwakhe. Waba mude bekwaba kulapho ulingana umkhonwakhe. UMolemo akhange akholwe amehlwakhe. Mhloloke lo! UMolemo waqunta ukufaka omunye umkhonwakhe ngesandleni sembaji sangesinceleni. Godu, wabonakala uba mude bewamlingana.

 

                                     

 

Imbaji le yamlingana kuhle uMolemo. Waphumela ngaphandle wayoziqala efasidereni. Wajama rwe, izandla zakhe ziseenyonga ngemva kwalokho wafaka izandla zakhe eenkhwameni zembaji. Bekanejamo!

Kuthe kusese njalo, udadwabo omkhulu uNina, wavela ekhoneni. Bekabonakala adiniwe. UMolemo wathatha isikhwama sakhe wamlandela bangena ngendlini. “Unjani? Ufuna ikomitji yetiye?” uyabuza.

UNina wahlala phasi etafuleni engekhwitjhini. Wathi, “Ngirerhe, ngimane ngidiniwe,” ulinga ukumomotheka. “Ukufuna umsebenzi kubudisi. Itiye ingalunga, ngiyathokoza.”

Kubonakala ngasuthi uNina bekahlala afuna umsebenzi. Lokhu kwamdanisa uMolemo. Usebenze budisi bona aqede isikolo begodu bekazi ukuthi kumzwisa ubuhlungu ukuthi akawufumani umsebenzi, nangemva kweminyaka emithathu amaketha.

“Nginesiqiniseko sokuthi msinyana uzokufumana okuthileko, Nina. Usebenza budisi begodu awupheli amandla,” kutjho uMolemo.

Wakhamba wayokubasa isitofu sepharafini bona ambilisele amanzi wetiye. “Ngifisa ngathi uNina angafumana umsebenzi omuhle,” uyacabanga. Wabeka iketlela esitofini bewalungisa nekomitji enesifarho.

UMolemo wafaka izandla zakhe ngeenkhwameni zembaji njengombana asalindele amanzi bona abile. Kungesikhatheso ezwa ngaso isiqetjhana sephepha ekhoneni lesikhwama sangesidleni. Kwamrara lokho. UMolemo wazibuza ukuthi kghani belikhona isikhathesi soke kukuthi nje akhange atjheje.

Ngokutjhejisisa, wakhupha iphephelo ngesikhwameni. Bekuliphephendaba elibhincwe kuhle elinomkhangiso ofundeka bunjesi: KUNESIKHALA SOMSEBENZI. Kufuneka abaphothule ibanga letjhumi nambili!

UMolemo wamomotheka. Kubonakala ngasuthi itjhudu lomndenekhabo besele lizokutjhuguluka libe ncono, koke lokhu kungebanga lesipho esivela kugogo.

 

[Get story active!] Yenza indaba le ibemnandi!

Kghani khewalifumana ithuba lokusiza umuntu olupheleko? Kwenzekani? Wazizwa njani ngemva kwalokho?
Dweba isithombe sakho usiza othileko. Emaphethelweni womdwebo wakho, tlola umutjho ohlathulula ukuthi kwenzekani esithombeni.
Ngisiphi isipho esiphuma phambili okhe wasifumana elungwini lomndeni? Kubayini usithanda kangaka? Dweba isithombe sesipho.