Yini leyo?

Written stories

Try our growing collection of stories to print out or read aloud at home with the whole family.

Yini leyo?

Author

Indzaba lebhalwe nguBaeletsi Tsatsi

Illustrator

Imidvwebo idvwetjwe nguRico

Lamuhla lilanga lekucala lemaholide esikolwa! Futsi lilanga lemakethe, futsi Mme wa Afrika uyisa Afrika naDintle emakethe bayotsenga lithoyisi noma lokumnandzi. “Kunembandzela munye ngembi kwekutsi utfole lelithoyisi noma lokumnandzi,” kusho Mme wa Afrika, amamatseka. “Ufanele kutsi wati ligama lalo ngeSisutfu nangeSingisi!” Afrika ufuna iwindimili lencane, lenembala lomuhle layibona emakethe ngesikhatsi bagcina kuya. Imukhumbuta emawindimili labavame kuwabona emapulazini ladvutane. “Buka kutsi inembala lomuhle kangakanani! Ukhona kuyibona ule khashane,” utjela Dintle, akhomba iwindimili endleni yabo ngesikhatsi bayogibela itekisi.

                                                                                                                                            

Afrika uyati kutsi ufunani kepha akalati ligama lako ngeSisutfu. Lisu lakhe kutsi abute wonkhe umuntfu lahlangana naye kutsi bayalati yini ligama lako leSisutfu. “Sawubona, Malume,” Afrika ubingelela umshayeli wetekisi ngesikhatsi agibela ahlala esihlalweni sangembili. Endleleni leya emakethe, Afrika ubona iwindimili yakhe layitsandzako leluhlata njengesibhakabhaka epulazini lelidvutane futsi uyayikhomba. “Malume, lentfo leya ibitwa ngekutsi yini?” uyabuta. “Yiwindimili, mfana wami?” kubuta umshayeli, uyahleka. 

 

                                                                                                                                           

 “Ngisho kutsi, ibitwa ngekutsi yini ngeSisutfu?” Afrika uyahleba. “Iwindimili yiwindimili,” kusho umshayeli, akhuphula ivolumu yemsakato wemoya wetekisi. Lena akusiyo imphendvulo ledzingwa ngu-Afrika. Batsi uma bafika emakethe, Afrika ubona umngani wakhe Maduo, namake wakhe. Ngelivi leliphasi, ubuta make waMaduo, “Yini ligama leSisutfu lewindimili?”     

                                                                                                                                             

 

“Ke windy milly,” kusho Mme wa Maduo. Afrika ucabanga kutsi akusilo ligama lewindili leSisutfu mbamba, kepha-ke nanoma kunjalo ubonga Mme wa Maduo ngembi kwekutsi ahlangane nemndeni wakhe. Mme wa Afrika uyisa labantfwana etitolo tetitselo. Lamahhabhula labovu ayamanyatela. “Ningawatsandza yini emahhabhula?” Kubuta Mme. “Cha, ngiyabonga,” kusho Afrika.

Endleni yabo yekuyotsenga titselo, babona imifanekiso lebatiwe yetilwane nebantfu labancane labansundvu. “Make, buka Gogo,” kusho Dintle ajabule kakhulu, akhomba siteshu sagogo. “Ungatsandza kuba nesiteshu, Afrika?” Kubuta Make. “Cha, ngiyabonga,” kusho Afrika, amamatseka futsi anikina inhloko yakhe. Afrika uyokhuluma nalomake lohleti eceleni kwaletitfombe letibatiwe. “Sawubona, Mama, ungakhona yini kwakha kunye kwalokwa?” Kubuta Afrika, akhomba le khashane iwindimili lemnyama. “Ngingakha nanoma yini ngelugodvo, mfana wami,” uphendvula ngekutigcabha.

                                                                                                                                        

“Yebo!” kusho Afrika acabanga futsi atsi kudansa kancane. “Ngicela ungitjele kutsi lentfo lena ibitwa ngekutsi yini ngeSisutfu?” washo acela. “Eee, bantfwana balamalanga! Imibuto yabo,” kwasho lomake angaphimiseli. Ngesikhatsi Afrika, make wakhe naDintle bachubeka bahamba lapha emakethe, babona lomunye umfana udlala ngelithoyisi lemoto leyakhiwe ngetikotela. Emasondvo ayo akhiwe ngetivalo temabhodlela letentiwe umkhicito lomusha. “Ungatsandza kuba nelithoyisi lemoto, Afrika?” Kubuta Make. “Cha, ngiyabonga,” kusho Afrika. Ngaleso sikhatsi Afrika wabese uyayibona! Iwindimili lencane etafuleni, tibhelekeca tayo letinembala lomuhle betijikeleta emoyeni. “Loku kuhle,” kusho Mme wa Afrika, naye ancoma lewindimili. “Loku ngiko mbamba lelengikufunako,” kusho Afrika agijima acondze etafuleni.

                                                                                                                                                       

“Kulungile, uyasati sivumelwano,” kusho Make ngesikhatsi ahamba naye. Afrika uyacaphela kutsi akalati ligama lewindimili ngeSisutfu. “Dumela, Mme,” Afrika ubingelela lomake lotsengisako. “Onkhe emathoyisi akho mahle!” “Ngiyabonga! Siwakha ngetintfo letentiwe umkhicito lomusha, kusho lomake anika Afrika lewindimili bekayibuka. “Kepha yini lentfo lena?” Kubuta Mme wa Afrika, abuka Afrika.

                                                                                                                                                              

Ukanye nemndeni wakho, yakha lithoyisi lewindimili usebentisa tintsi, insontfo noma intsambo, liphepha kanye neglu. Ngemuva kwekufundza indzaba, khulumani ngaloko lokwentekile kulendzaba. Buta imibuto levulekile kuze ukhutsate bantfwana bakho kutsi bacabange futsi bakhulume ngemicondvo lehlobana nalendzaba, sibonelo,“Nguyiphi incenye loyitsandzako kulendzaba?” Uma ngabe unebantfwana lasebakhulile, bakhutsate kutsi batfole kutsi yini ‘iwindimili’ lokungenani ngetilwimi letimbili. Siswati Nal'ibali (ligama lesiXhosa lelisho kutsi “nayi indzaba”) ngumkhankaso wavelonkhe wekufundzela kutijabulisa. “Ke sefefo sa moea. Kukhona yini lokunye lokufunako?” kusho lomake, acabanga kutsi Mme wa Afrika ukhuluma naye. Afrika wamamatseka kakhulu buso bakhe bajabula. “Ngicela lena?” kusho yena. “Yini lena?” kubuta Mme wa Afrika, ngesikhatsi akhokhela lewindimili.

                                                                                                                                                                     

 

“Ke sefefo sa moea,” kwasho Afrika ngenjabulo yekuncoba. Ngemuva kwaloko ubeka lewindimili ngetulu kwenhloko yakhe sengatsi yindzebe wabukela tibhelekeca tayo tijikeleta emoyeni. “Leyo yindlela lehlakaniphile yekufundza ligama lelisha, akusinjalo, Dintle!” washo ngalenkhulu injabulo.

Yenta indzaba ibe nemdlandla!          

  •   Ngemuva kwekufundza indzaba, khulumani ngaloko lokwentekile kulendzaba. Buta imibuto levulekile kuze ukhutsate bantfwana bakho kutsi bacabange futsi bakhulume ngemicondvo lehlobana nalendzaba, sibonelo,“Nguyiphi incenye loyitsandzako kulendzaba?”
  • Uma ngabe unebantfwana lasebakhulile, bakhutsate kutsi batfole kutsi yini ‘iwindimili’ lokungenani ngetilwimi letimbili
  •   Dvweba sitfombe selithoyisi noma intfo lemnandzi loyitsandza kakhulu.
  • Yenta luhlu lwemathoyisi noma tintfo letimnandzi lotitsandzako leti-10 ngelulwimi lwakho lwasekhaya. Nyalo tfola futsi ubhale emagama alamathoyisi noma lokumnandzi lokungenani ngelulwimi lunye.    
  • Ukanye nemndeni wakho, yakha lithoyisi lewindimili usebentisa tintsi, insontfo noma intsambo, liphepha kanye neglu.