Namhlanje lilanga lokuthoma lamaholideyi wesikolo! Godu lilanga lemakethe, uMme wa Afrika ukhamba noAfrika noDintle emakethe ukuyokuthenga isidlalisi nofana kokuzithabisa. “Kunombandela owodwa ngaphambi kobana nithole isidlalisi nofana kokuzithabisa,” kutjho uMme wa Afrika, amomotheka. “Kufanele nazi igama layo ngeSesotho nangesiNgisi!” U-Afrika ufuna isiphehlammoya esincani, semibalabala asibone emakethe ngelanga ebagcina ukuya ngalo emakethe. Simkhumbuza isiphehlammoya abavame ukusibona emaplasini aseduze nekhabo. “Qala sinemibalabala emihle kangangani! Ukghona ukusibona ukude,” utjela uDintle, akhomba isiphehlammoya esisendleni eya emateksini.
U-Afrika uyazi bonyana ufunani kodwana akalazi igama layo ngeSesotho. Uneqhinga lokubuza nofana ngubani ahlangana naye bonyana bayalazi ibizo layo ngeSesotho. “Lotjhani, Malume,” u-Afrika ulotjhisa umtjhayeli weteksi nakahlala esitulweni sangaphambili. Endleleni eya emakethe, u-Afrika ukhomba isiphehlammoya asithandako sombala okhanyako olijuba eplasini eliseduze. “Malume, ibizwani into leya?” uyabuza. “I-windmill, msanami?” kubuza umtjhayeli, ahleka.
Ngitjho bonyana, ibizwani ngeSesotho?” kuhleba u-Afrika. “I-windmill yi-windmill,” kutjho umtjhayeli, aphakamisa itjhada lomrhatjho weteksi. Akusiyo ipendulo ayifunako u-Afrika le. Nabafika emakethe, u-Afrika ubona umnganakhe uMaduo, nonina. Wase ubuza unina kaMaduo, ngelizwi eliphasi, “Yini ibizo le-windmill ngeSesotho?”
“Ke windy milly,” kutjho uMme wa Maduo. U-Afrika akacabangi bonyana leli kungaba libizo lamambala lesiphehlammoya leSesotho, kodwana uthokoza uMme wa Maduo ngaphambi kobana abuyele emndeninakhe. UMme wa Afrika ukhambakhamba nabantwana eentolo zeenthelo. Amahabhula abovu ayaphazima. “Ningawathabela amahabhula?” kubuza uMme wa Afrika. “Awa, siyathokoza,” kutjho u-Afrika.
Endleleni yabo nabayokuthenga imirorho, babona abantu neenlwanyana ezincani ezibazwe ngesigodo esizotho. “Mma, qala uGogo,” kutjho uDintle ngokuthaba, ukhomba umfanekiso obaziweko kamma omdala. “Ungawuthabela umfanekiso obaziweko, Afrika?” kubuza uMma. “Awa, ngiyathokoza,” kutjho u-Afrika, amomotheka athintitha nehloko. U-Afrika uyokukhuluma nomma ohlezi eduze nemifanekiso ebaziweko. “Lotjhani, Mma, ungakwazi ukwenza khunye kwalokhuya?” kubuza u-Afrika akhomba isiphehlammoya esinokunzima nokumhlophe esilibangana. “Ngingenza nofana yini ngesigodo, msanami,” uphendula ngokuzikhakhazisa.
“Arha-ke!” u-Afrika uzicabangela ayedwa begodu ugidagida kancani. “Ngibawa ungitjele ukuthi kubizwani lokhuya ngeSesotho?” kubuza yena. “Baba-ke, abantwana bamalanga la! Imibuzo yabo,” kutjho umma lo ngaphandle kokuphendula. Ngesikhathi u-Afrika, unina noDintle baragela phambili bakhamba phakathi kwemakethe, babona umsanyana odlala ngesidlalisi sekoloyana yamabhlege. Amavilo enziwe ngeemvalo zamabhodlelo ezisetjenziswe kabutjha. “Ungasithabela isidlalisi sekoloyana, Afrika?” kubuza uMme.
“Ungasithabela isidlalisi sekoloyana, Afrika?” kubuza uMme. “Awa, ngiyathokoza,” kutjho u-Afrika. U-Afrika uyasibona! Isiphehlammoya esincani siphezu kwetafula, amabhleyidi waso anemibalabala ajikeleza emmoyeni. “Kuhle lokhuya,” kutjho uMme ku-Afrika, ubuka isiphehlammoya naye. “Ngikho lokhu-ke engikufunako,” u-Afrika utjho agijimela etafuleni. “Kulungile, uyasazi isivumelwano sethu,” kutjho uMme aya kuye.
U-Afrika uyakhumbula bonyana solo akalazi igama lesiphehlammoya ngeSesotho. “Dumela, Mme,” u-Afrika ulotjhisa umma othengisako. “Iindlalisi zakho zoke zihle!” “Ngiyathokoza! Sizenza ngemetheriyeli esetjenziswa kabutjha,” kutjho umma lo anikela u-Afrika isiphehlammoya asiqalileko. “Kodwana khuyini lokhu?” kubuza uMme wa Afrika, aqale u-Afrika. “Si-sefefo sa moea. Kukhona okhunye okufanako?” kutjho umma lo, acabanga bonyana uMme wa Afrika ukhuluma naye. Ubuso buka-Afrika buzala ukumomotheka okukhulu. “Ngibawa unginikele lesi?” kutjho yena. “Lesi isini? Kubuza uMme wa Afrika, nakabhadalela isiphehlammoya. “Lesi i-sefefo sa moea,” u-Afrika utjho ngokuzikhakhazisa. Uphakamisela isiphehlammoya ngehla kwehloko yakhe njengonongorwana bese ubukela amabhleyidi waso nakajika emmoyeni. “Le bekuyindlela ehlakaniphileko yokufunda igama elitjha, akusinjalo Dintle!” utjho ngethabo elikhulu.
Sebenza ngendatjana!
- Ngemva kokufunda indatjana, khulumani ngokuthi kwenzekeni endatjaneni. Buza imibuzo evulekileko ukukhuthaza abantwana bakho bona bacabange begodu bakhulume ngemibono ekhambisana nendatjana, isibonelo, “Ngiyiphi ingcenye oyithandako endatjaneni?”
- Nangabe unabantwana abakhudlwana, bakhuthaze bathole bonyana khuyini ‘isiphehlammoya’ ngamalimi amanye amabili okungasenani.
- Dweba isithombe sesidlalisi sakho osithandako nofana kokuzithabisa.
- Yenza irhelo leendlalisi zakho ezi-10 ozithandako nofana kokuzithabisa ngelimi lakho lekhaya. Kwanjesi thola bewutlole amabizo weendlalisi lezo nokokuzithabisa okungasenani ngelinye ilimi elilodwa
- Dweba isithombe sesidlalisi sakho osithandako nofana kokuzithabisa. Yenza irhelo leendlalisi zakho ezi-10 ozithandako nofana kokuzithabisa ngelimi lakho lekhaya. Kwanjesi thola bewutlole amabizo weendlalisi lezo nokokuzithabisa okungasenani ngelinye ilimi elilodwa